Üldiselt küll jah. JPG-d kasutan ainult tööalaselt. Seda sellepärast, et aeg on ajalehe toimetuses asi mida pole kunagi liialt palju ja kuna ka foto arhiiv on meeletu, siis RAW faile ei suudaks iialgi ära arhiveerida. Kuigi lülitan ka töö pilte tehes RAW peale kui mingid ülirasked tingimused pildistamiseks.

Sain siis täna lõpuks koti kätte. Sai tellitud see UK'st, lehelt Cameraking.co.uk.
Sõber tellis, kuna käib seal ülikoolis ning nüüd tuli suveks koju sealt. Valituks sai Lowepro Fastback 350 mis on väga suur kott. Alla mahub kogu mu fotovarustus, seljataha laptop ja üles veel muu pudipadi. Väga asjalik kott. Hinnast rääkides, siis Eestis maksab see 1890.- , mina ostsin selle £60 e. umbes 1050.-

Sebisin ka endale Rabarock-i ajaks sama koti just.

See on hea suur kott, sinna mahub tulevikule mõeldes 40D ja sinna külge kinnitatult 70-200, välk, lainurk, ülilainurk ( 10-22 ) ja 350D.

Seljataha mahub läpakas ja üles mahub kõigele lisaks nt. riided( vahetus t-särk, vb mõned lühikesed õhukesed püksid. )

Aga mina tean kedagi, kes soetas endale sel nädalal ühe profiriista - nimeks Nikon D300.
Eks asjaosaline räägib ise.

Ohoo! Hea valik. Kes see küll olla võiks?

Eks ta ise räägib.

Oliver nagunii

Mkm, Oliveril on 400D

Päris hellalt maksab ka see pill. Ei kujuta ettegi kes olla võiks, kindel et siit foorumist?

Kindel ning olen kindel, et kõik teavad.

Edit: Vaatan, et ta ei ole väga siia jõudnud. Annan vihjeks, et Kollionu. Aga rohkem vihjeid ma ei anna.

Kas kellelgi on fotokas Olympus SP-590 UZ? Tahaks infot, kas on hea aparaat jm.

See on see hullumeelse suumiga aparaat. Üks olympuse mees teadis öelda, et isegi keera pildi servasid väga patja selle suure suumi juures. Mulle isiklikult ei meeldi Olympuse puhul vaid üks asi: 4:3 suhtega sensor. Muidu pole tal häda midagi. Antud mudel on oma klaasis kõva tegija. Ei teagi, et kellegil teisel oleks miskit analoogset kõrvale panna.

Pildi servad keeravad v ei keera patja?

Kui täitsa välja suumid ,siis pidavat õige pisut keerama.

Mul selline.

Jah, sama mudeli eelkäija oli ka mul. Sellest järgmine oli juba digipeegel.

Kuna siin üsna palju on minu käest küsitud selle ava ja säriaja kohta, siis mõtlesin, et panen väikse jutu siia üles kõigile huvilistele lugeda:

Avaarv on objektiivi silmapupill.

Fotoaparaadi erinevatele valgustingimustele kohendamiseks on kaks peamist võimalust: me saame muuta avaarvu ja säriaega.

Avaarvuga saame reguleerida, kui palju valgust objektiivist läbi tuleb. Selleks on objektiivide sisse ehitatud õhukestest lamellidest konstruktsioon, millega saab muuta objektiivi avause läbimõõtu. Kui avaus on suurem, tuleb objektiivist läbi rohkem valgust, muutes avaust väiksemaks, tuleb valgust läbi vähem.

Samamoodi reageerib valguse intensiivsusele inimese silmapupill – keskpäevase ereda päikesega on pupill peaaegu kinni, õhtuhämaruses avaneb aga täielikult. Silmapupilli avause muutumine toimub meie tahtest sõltumata ja sujuvalt. Objektiivi avause muutmine on aga pildistaja teha ja seda muudetakse astmete kaupa.

Avaarv leitakse lihtsa matemaatilise tehte abil: avaarv võrdub ava läbimõõt jagatud objektiivi fookuskaugus. Kui näiteks 100mm fookuskaugusega objektiivi ava läbimõõt on 25 mm, on avaarvuks 25/100=1/4. Lihtsuse mõttes jäetakse tavaliselt murru lugeja mainimata ja öeldakse lihtsalt, et ava on 4. Kui ava läbimõõt on 12,5 mm, siis on avaarvuks 12,5/100=1/8 ehk 8.

Selleks, et fotograaf oskaks objektiivi ava suurust reguleerida, on objektiivide avaarvud standardiseeritud ja need numbrid on tavaliselt sellises reas 2,8; 4; 5,6; 8; 11 jne. Kõik objektiivid lasevad sama avaarvu juures läbi ühepalju valgust.

Avaarvu muutmine naaberastmele muudab objektiivi läbiva valguse hulka kaks korda. Muutes ava 4 pealt 5,6 peale, väheneb objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda. Muutes ava 4 pealt 8 peale, väheneb valguse hulk 2 x 2 ehk siis kokku 4 korda. Muutes ava 11 pealt 4 peale, suureneb valguse hulk 2x2x2=8 korda. Nii et kui on vaja suurendada objektiivist läbi tuleva valguse hulka, valime avaarvuks väiksema numbri. Kui aga peame objektiivist läbi tuleva valguse hulka vähendama, siis valime avaarvuks suurema numbri.

Säriaeg on enamasti lühem kui sekund

Säriaeg on aeg, mille jooksul objektiivist tulnud valgusega mõjutatakse fotoaparaadi sensorit. See aeg on tavaliselt hästi lühike, enamasti sekundist lühem. Nõrga valguse korral võib see aeg ulatuda aga minutiteni.

Säriaja 1/60 korral valgustatakse sensorit täpselt 1/60 sekundit. Säriaja korral 5 sekundit valgustatakse sensorit 5 sekundi jooksul. Tavaliselt on fotoaparaadi sensori ette ehitatud katik, mis on reguleeritud avanema täpselt etteantud ajaks. Nii nagu avaarvude korral, on ka säriaegade puhul kokku lepitud nende muutmine kindlate astmete kaupa. Ehk siis: säriaegade standardväärtused asuvad loogilises reas, kus iga naaberaste tähendab kahekordset säriaja kestuse muutust – 1 s, 1/2 s, 1/4 s, 1/8 s, 1/15 s, 1/30 s, 1/60 s, 1/125 s, 1/250 s jne. Enamasti jäetakse ka siin lugeja ütlemata ja nii tähendab säriaeg 60 tegelikult 1/60 sekundit.

Avaarv, säriaeg ja nendevaheline seos

Niisiis: see, kui palju valgust sensorini jõuab, sõltub korraga kahest näitajast – avaarvust ja säriajast. Mida lahtisem on ava ehk mida rohkem valgust objektiivi läbib, seda lühemat säriaega on vaja sama hulga valguse saamiseks. Ja vastupidi – mida kinnisem on ava ehk mida vähem valgust objektiivi läbib, seda pikemat säriaega on samade valgustingimuste juures vaja.

Kuivõrd nii avaarvu kui ka säriaja muutmine on kokku lepitud ühesuguste astmete kaupa, on fotograafil alati võimalik valida, kas kasutada sama hulga valguse sensorile suunamiseks väiksemat ava ja pikemat säriaega või vastupidi. Näiteks annavad täpselt sama hulga valgust järgmised paarid: ava 11 ja säriaeg 1/15 s ning ava 4 ja säriaeg 1/125. Korraliku pildi saamiseks vajalikku täpset valguse hulka nimetatakse särituseks.

Millest teravussügavus sõltub?

Nagu eelnevalt juba korduvalt viidanud oleme, sõltub foto teravussügavus ava väärtusest. Mida väiksem ava, seda suurem teravussügavus. Ava 1/4 tagab väikese teravussügavuse ja seetõttu sobib see hästi näiteks portreede pildistamiseks, kus oluline vaid silmade ja näo teravus. Ava 1/16 tagab aga suure teravussügavuse, mistõttu ta on ideaalne näiteks maastike pildistamisel vaikse ilmaga.

Teiseks sõltub teravussügavus suurendustegurist. Mida väiksem suurendus, seda suurem teravussügavus. Nimetatud põhjusel suureneb teravussügavus lühema fookuskaugusega objektiivide kasutamisel (lainurkobjektiividega saab teravaid pilte) või pildistatavast objektist kaugenemisel. Kui pildistatav objekt on kaadris sama suurelt, on konstantse ava puhul teravussügavus täpselt sama, sõltumata kasutatavast objektiivist! Pildistatavast objektist kaugenemine kompenseeritakse siis fookuskauguse suurenemisega.

Kel veel huvi fotograafia õppise vastu, siis:

http://kirjastusvalgus.ee/tooted/detail ... =13&de=229

kas Sul on see raamat olemas või ?

Ei ole paraku.

Minu uus armuke: http://www.quikshop.com.au/images/large ... D-Body.jpg
Andmed võrdluses 40D-ga: http://www.dpreview.com/reviews/canoneos50d/

Väike tutvustav 50D video (10 min.) : http://www.youtube.com/watch?v=-Li3KA1FcEA&feature=fvw
50D loodusfotograafi käes (2 min.) : http://www.youtube.com/watch?v=DEjG19S5zAw

Vana Canoni"pede" nagu ma olen, siis sealt samast firmast, kus olen ka kõik TF-i nänni asjad lasknud teha kingiti selline termotass.

http://www.upload.ee/image/807268/EF-tass.JPG

Sai siis fotograafiabrändide ristteel vanast sõbrast lahku mindud