Andke abi ja öelge oma arvamus, millist laptopi soovitaksite eelisjärjekorras osta
Soov oleks osta, aga vot ei tea nüüd kuidagi milline etem on või mis milleks parem(mängimiseks, äritöödeks, muusika kuulamiseks jne.)

HP Pavilion DV6-2004 15,6''
Acer Aspire 7736ZG 17,3''
Fujitsu Amilo Li3910-C03 18,4"

Oma valiku olen kahandanud nende kolme läpaka peale, aga edasi ei oska kuidagi otsustada.
Suured tänud abi eest!

Ja mis see hinnaklass oleks ?

Hinnaklass oleks 10 000 - 13 000 eeku.

Vaatasin, et eelnevalt oled suhteliselt suure ekraaniga isendeid vaadanud ja väiksemaid siis ka ei vaadanud. Kui peaksin ise ostma siis HP, Acer ja FS oleksid need, mille peale ei hakkaks oma aega ja raha raiskama. Aga eks see on ka maitse asi...

Minu soovitused:
ASUS K52JR 15.6" - 12110.-

DELL Inspiron 1750 Black, 17.3'' - 12480.-

DELL Studio 15 (1555) Black 15.6'' - 12760.-

Kindlasti on veel masinaid, mida võiks kaaluda.

Aga mille poolest need arvutid paremad on kui minu poolt pakutavad?

Esiteks on nad lihtsalt võimsamad ja uuemate komponentidega. Teiseks on kindlasti kvaliteetsemad ja ei lagune kohe kätte ära.
Ise eelistaksin kas seda Asust või Dell studio 15

Ilmselt võtan teie nõu kuulda. Hakkas ka rohkem asus Asus kui Hp.
A vot te andsite siin ühe näite Asusega, aga kuidas oleks teistega, nt. silma jäi Asus K50AB 15.6" ja Asus K70AD-TY011V 17,3''.
Ja veel küsimus(kuna ma tegelt nii loll olen) Kui positiivne asi on kahetuumaline protsessor?

Ei ole viga ka neil Asustel, lihtsalt ei ole nii võimekad ja protsessori poole pealt eelistan Intelit, vähemalt selle hinnaklassi sülearvutitel küll. Kui vähegi võimalust siis ASUS K52JR 15.6" on vähemalt näitajate poolest (omal kogemust pole) vägagi hea masin- i5 protsessor, DDR3 mälud, LED ekraan ja 500GB ketta peale saab ka juba päris palju kraami ära mahutada.
Sellise hinnaga peale kahetuumaliste prosedega masinate polegi muud vaadata enam Lihtlabaselt öelda siis more is better

Loodan, et jutt ei ole väga keeruline

Kõik arusaadav! Miks just Intel'it? Miks mitte AMD Turion või Athlon?
Ja veel - mille jaoks nad ei ole NII võimekad? Selles mõttes, et ma pole mingi eriti suur mängude mängija (mõnikord muidugi juhtub)... või mille suhtes veel ei ole nii võimekas?

Lihtsalt on aeglasemad, takt on madalam, vahemälu vahe jnejnejne

Nii sain viite, et võiks kah sõna sekka öelda.. pigem on siin juba küsimus:
mis otstarbeks hakkad arvutit kasutama ? -
miks valisid just nii suure ekraaniga masinad ? ( ei ole veel vaadanud tehnilisi andmeid, aga mida suurem ei pruugi olla alati parim) ?! ja kuna valisid väga suure ekraaniga masinad, kas kavatsed seda ka kaasas tassida ?! - saab raske olema, esialgu võb tunduda, et mis ta ikka aga tegelikult on ikka küll!!
ja kui kaasas tassida ei taha siis miks mitte endale korralik laua masin osta ?!

kommentaare ootama jäädes ja hiljema ka tehnilise poolele süvenedes..

Margus

No eks vahel ikka on tarbeks kaasa tarida. Suurem mängija ma ei ole, mõni kord ainult juhtub... Suur ekraan meeldis filmide vaatamiseks, aga selle ma olen juba tahaplaanile jätnud. Pigem ongi vaja sellisteks igapäeva tegevusteks, et siis põhiliselt internet, kirjutamine jne. Saan aru, et selle jaoks ei ole tegelt mingit võimast vajagi, aga ega mingit juustu ka ei taha. Kõik võimalused igaks elujuhtumiks ja iga huvipakkuva asja jaoks võiks ikka olemas olla.

DELL Vostro 1520 15,4"
DELL Latitude E6400 14,1"

Eks Margus paneb omad pakkumised ka

Taavi!

Ise soovitaks ka DELL, kuigi endal on äriklassi HP Compaq (peab ka päris hästi vastu) !

siinkohal astun kõigi vastu .. mina soovitan väga Endurot - mitte sellepärast, et ma olen amtlik edasimüüja vaid tõesti kvaliteedi ja hinna suhe on vägagi paigas.. jah DELLi edasimüügileping on kah olemas.. DELL on väga hea draiverite ühilduvusega Linuxist WINini .. ehk korralikud ja üldlevinud jubinad on sees.

....Mul sama mure! Oleks vaja läpakat lapsele..(olen sellel teemal v6hik)
Pilk jäi pidama ühele aga miskipärast väiksed kõhklused on.
Laps mängija ei ole aga aeg-ajalt suhtleb msn-s, loeb e-kirju ja vaatab
mingeid saateid. Kas keegi oskab kommenteerida, mis võiks konkreetse läpaka
plussid-miinused olla...
Ütleme siis nii, et hind oli see mis minu jaoks tundus mõistlik.
Pole varem sellest poest ostnud, on kellelgi sellega kogemusi?!

http://www.klick.ee/sulearvutid/asus-ee ... -1295.html

jään huviga vastuseid ootama..

tegelikult soovin ka omale läpakat osta, tahaks nõu saada.
silm on jäänud pidama paarile variandile, ootan huviga kommentaare.

http://www.klick.ee/sulearvutid/dell-in ... 10-w7.html

https://pood.elion.ee/productInfo/24/de ... 010_ACME_A

P.S. Rüperaal on siis mõeldud kodukasutaja jaoks. Tööd temaga teha eriti ei kavatse,
mängur pole. Delli kiidetakse...

Mõlemad igati kobedad. Delli üldiselt kiidetakse jah. Mina võtaks selle Inspiration 15R-i ära. Seda vaatasin ise ka mõni aeg tagasi. Igati kobe pill.
Ise soetasin lõpuks hoopis Lenovo ehk siis endine IMB. Tuntud oma suurepärase töökindluse poolest. DualCore ja puha. Aga Dell on ka igati vinks-vonks.

Kui nüüd on vaja lapsele arvutit, siis see Asus pole nüüd just mitte parim valik. Pean silmas just seda, et lastel ( oleneb kui vana ta on) kindlasti oluline, et saaks mängida ka. Mängimine aga nõuab kindlasti suuremat ressurssi arvutilt. Kui hinnaklassiks on 5000, siis head nahka selle raha eest ei saa. Seevastu laua arvuti saab sama summa eest kordades võimsama.

ABIMEES: Mida pidada silmas sülearvuti valimisel?


Sülearvutid on muutunud luksuskaubast igapäevaseks töövahendiks. Tänapäevased sülearvutid ei jää enam mitte millegi poolest lauaarvutile alla. Alljärgnevalt vaatleme Euronicsi abiga, mida tasuks silmas pidada sülearvuti valimisel.

Vali sobiv suurus!

Sülearvuteid võib üldjoontes jagada nelja suurde rühma:
Minisülearvutid; kerged ja õhukesed; tavamõõdus sülearvutid ning lauaarvuti asendajad.

Minisülearvuti ehk Netbook on mõeldud inimesele, kelle jaoks on kõige tähtsam sülearvuti juures võimalikult väike kaal, võimalikult väike suurus ja võimalikult kaua kestev aku.

Minisülearvutites kasutatakse suuruse ja aku kestvuse huvides väikese jõudlusega komponente- seega ei sobi minisülearvutid suurt jõudlust nõudvateks tegevusteks. Enamasti ostetakse minisülearvuti teiseks arvutiks lauaarvuti või suurema sülearvuti kõrvale.

Kerged ja õhukesed sülearvutid muutuvad järjest populaarsemaks.

Ekraani suurusega 13”-14” ning kaaluga alla 2kg on need arvutid piisavalt väikesed ja kerged et igapäevane kaasaskandmine ei ole väga tülikas, samas kasutatakse nendes arvutites suhteliselt võimsaid komponente mistõttu sobivad nad ka suuremat jõudlust vajavate tegevuste jaoks.

Mõnede mudelite puhul on ka sellistel mudelitel väikese kaalu ja pika aku kestvuse huvides loobutud optilisest seadmest. Samuti kasutatakse sellistes sülearvutites reeglina integreeritud videokaarti.

Tavamõõdus sülearvutid on kõige levinumad.

Ekraani suurusega 14”-15.6” arvuteid on väga lai valik ja need sobivad enamiku kasutusviiside jaoks.

Lauaarvuti asendajad on suure, 17” või isegi suurema ekraaniga. Dell XPS L702x Sellised arvutid on enamasti ka suure jõudlusega komponentidega ning sobivad mänguritele ja foto- või videotöötlusega tegelejatele.

Suur ekraan ja võimsad komponendid tähendavad aga väiksemate arvutitega võrreldes väiksemat aku kestvust.

Veel juttu tulevasele läpaka ostjale:

Sülearvutid on muutunud luksuskaubast igapäevaseks töövahendiks. Tänapäevased sülearvutid ei jää enam mitte millegi poolest lauaarvutile alla. Järgnevalt vaatleme, mida tasuks silmas pidada endale sobiva mudeli valimisel.


Kes eelistab alustada pika teemaga tutvumist videoklipi vahendusel, leiab selle loo lõpus. Euronicsi saidilt pärinev ülevaade algab seletusega, et sülearvuteid võib üldjoontes jagada nelja suurde rühma: minisülearvutid; kerged ja õhukesed; tavamõõdus ning lauaarvuti asendajad.




Minisülearvuti ehk netbook on mõeldud inimesele, kes hoolib enam võimalikult väikesest kaalust, suurusest ja kaua kestvast akust.

Sellised kasutavad suuruse ja aku kestvuse huvides väikese jõudlusega komponente - seega ei sobi minisülearvutid suurt jõudlust nõudvateks tegevusteks. Enamasti ostetakse minisülearvuti teiseks masinaks laua- või suurema sülearvuti kõrvale.

Kerged ja õhukesed sülearvutid muutuvad järjest populaarsemaks.

Need on 13-14 tollise ekraani ja alla 2 kg kaalu tõttu piisavalt väikesed ja kerged, et igapäevane kaasaskandmine poleks väga tülikas. Samas kasutatakse neis suhteliselt võimsaid komponente, mistõttu need sobivad ka suuremat jõudlust vajavateks tegevusteks.

Mõnes mudelis puudub väikese kaalu ja akukestvuse huvides optiline seade. Samuti kasutatakse reeglina integreeritud videokaarti.

Tavamõõdus sülearvutid (14-15,6 tolline ekraan) on kõige levinumad. Neid on väga lai valik ja need sobivad enamikele kasutusviisidele.

Lauaarvuti asendajad on suure, 17tollise või suurema ekraaniga. Sellised arvutid on enamasti ka suure jõudlusega komponentidega, sobides mängijale ning foto- või videotöötlusega tegelejale.

Suur ekraan ja võimsad komponendid tähendavad aga väiksemate arvutitega võrreldes väiksemat aku kestvust.

Protsessor

on arvuti "süda" ja seega üks olulisemaid komponente. Sellest sõltuvad enamik sülearvuti jõudlusest ja aku kestvus.

Enamik tänaseid protsessoreid on kahe- või neljatuumalised. Suurem hulk võimaldab korraga töötada mitmete programmidega jõudluses märgatavat kompromissi tegemata.

Hetkel jagunevad protsessorid üldiselt järgnevalt:

Suure võimsusega:

Inteli Core i7. Teise põlvkonna i7 protsessorid on eriti võimsad. i7 toodetakse kahe- ja neljatuumalistena. Ideaalne valik mängurile või inimesele, kelle põhitegevus on video-ja fototöötlus või disain.

Keskmise võimsusega:

Inteli Core i5. Kahe- ja neljatuumalised i5 protsessorid tagavad keskmise hinnataseme juures piisavalt suure jõudluse. Jaksab jooksutada enamikku tänapäevaseid mänge, samuti ei jää hätta foto-ja videotöötlusega.

AMD Phenom II - Core i5ga sarnaneva jõudlusega, kuid samas soodsamad.

Soodsama hinnaklassi protsessorid:

Inteli Core i3 - Teise põlvkonna kahetuumalised Core i3 protsessorid pakuvad soodsamas hinnaklassis ületamatut jõudlust ja tarbivad suhteliselt vähe voolu.

Inteli Pentium ja Celeron; AMD Athlon X2 ja Turion - Vanemal tehnoloogial põhinevad protsessorid, mõned neist ka ühetuumalised. Kasutatakse mudelites, mille puhul põhiline argument on soodne hind.

Madala voolutarbega ja madala jõudlusega protsessorid:

Inteli Atom, AMD C- ja E-seeria - Kasutatakse enamasti minisülearvutites, kus peamine kriteerium on väike voolutarve, mille huvides tuleb ohverdada jõudlus. Piisav jõudlus veebis surfamiseks, kirjavahetuseks, muusika kuulamiseks jne. Ei sobi suuremat jõudlust vajavatele ülesannetele.

Operatiivmälu

Tänapäevases sülearvutites kasutatakse enamasti DDR3 tüüpi operatiivmälu. Mälu siinikiirus sõltub sülearvuti hinnaklassist ja mängib üsna suurt rolli üldises jõudluses. DDR3 siinikiirused on 800, 1066, 1333 ja harvemini 1600 MHz.

Enamikel tänapäevastel sülearvutitel on 4 GB operatiivmälu, mis on enamasti ka optimaalne kogus. Soodsamatel arvutitel võib olla pigem 2 või 3 GB, millest samuti enamasti piisab, kuigi korraga mitut mälunõudlikku rakendust kasutades võib jõudlus väheneda.

Tõsistel mänguritel, foto-ja videotöötlejatel ning disaineritel tasuks kasutada 8 GB operatiivmälu.

Et kasutada ära 4 GB või rohkem operatiivmälu, peab operatsioonisüsteem olema 64bitine.

Kõvaketas

Kõvakettal on kaks olulist näitajat - kiirus ja maht.

Enamik soodsamaid sülearvuteid on aeglasema (5400 pööret minutis) kõvakettaga. Selline ketas on tavakasutuseks täiesti piisav, lisaks on 5400 p/m kõvakettad jahedamad ja vaiksemad. Kui arvutit kasutatakse mängimiseks või videotöötluseks, tuleks valida kiirem, 7200 p/m.

Kõvaketta maht jääb enamasti 320 GB ja 1 TB vahele. Kui palju vajate ruumi, sõltub kindlasti arvuti kasutusalast ja isiklikest vajadustest.

Ühele gigabaidile mahub näiteks tuhandeid dokumente või e-raamatuid, kakssada keskmise kvaliteediga MP3-muusikapala või ligikaudu kakssada viiskümmend 10megapikslist fotot.

SSD

SSD ehk välkmäluseade on muutumas tavapärasele kõvakettale järjest populaarsemaks alternatiiviks.

Hetkel veel kordades kallim ja suhteliselt väikese mälumahuga (32-256 GB) SSD on kõvakettast kordades kiirem, töökindlam ja täiesti vaikne, kuna ei oma ühtegi liikuvat osa.

Graafikakaart

Graafikakaarte on kahte tüüpi: Kiibistikku integreeritud ja iseseisvad.
Erinevalt levinud müüdist ei tasu integreeritud graafikakaarti karta.

Tänapäevased integreeritud graafikalahendused, eriti Inteli teise põlvkonna GMA HD seeria ning AMD Radeon 6000 seeria on piisava jõudlusega enamikele tegevustele.

Need võimaldavad nautida mänge, mis veel mõne aasta eest vajasid tippklassi eraldiseisvat graafikakaarti, samuti saavad edukalt hakkama kõrglahutusega (HD) video, sealhulgas Blu-Ray filmide esitamisega.

Kui plaanite aga sülearvutit kasutada tõsisemaks mängimiseks või professionaalselt videotöötluse või graafilise disainiga tegelemiseks, tuleks kindlasti valida eraldiseisva graafikakaardiga sülearvuti.

Eraldiseisvad graafikakaardid erinevad oluliselt nii jõudluse kui ka hinnaklassi poolest. Odavaimad on võrreldavad või isegi nõrgemad kui uued integreeritud graafikakaardid.

Uuematele mängudele peaks valima arvuti, mille graafikalahendus on vähemalt AMD Radeon HD 5650 või 6620, või nVidia GT 425M või 525M.

Ekraan

Ekraani kvaliteet erineb mudelist sõltuvalt tunduvalt. Tähelepanu tasuks pöörata eredusele, kontrastsusele ja vaatenurkadele.

Klaviatuur ja puuteplaat

Sülearvuti klaviatuur ei tohiks olla liiga pehme ega vetruv. Klahvid peaksid olema lühikese ja kerge, kuid konkreetse käiguga. Minisülearvutite väikestel klaviatuuridel muutub klahvide suurus ja paigutus eriti oluliseks.

Puuteplaat peaks olema piisavalt tundlik, kuid mitte ülitundlik, selle nupud peaksid olema kerge, kuid kindla käiguga. Kindlasti tasub meeles pidada, et puuteplaadi tundlikkus on alati tarkvaraliselt seadistatav.

Ühendused

Arvuti ostmisel tuleks uurida, kas huvi pakkuval mudelil on kõik vajalikud ühenduspesad.

USB on enimkasutatav liides ning selliseid pesasid võiks arvutil olla vähemalt kaks, võimalusel 3-4. Uutel mudelitel on tihti olemas ka USB 3.0 pesa, mis võimaldab standardit toetavate seadmetega saavutada 2.0ga võrreldes kümme korda suuremat andmeedastuskiirust.

HDMI pesa on vajalik arvuti ühendamiseks teleri või LCD-monitoriga.

Vanema monitori või teleriga ühendamiseks võib tarvis minna VGA pesa.

eSATA pesa võimaldab välise kõvaketta ühendamiseks kasutada kordades kiiremat andmeedastuskiirust kui USB 2.0.

PCI Express kaardi pesa võimaldab ühendada erinevaid lisaseadmeid nagu sisemise ID-kaardi lugeja, TV-tuuneri, kvaliteetsema helikaardi jne. Viimasel ajal on tootjad hakanud loobuma Express Cardi pesast suurema arvu USB-pesade kasuks

Andmeside

Kõigil sülearvutitel on sisse ehitatud WiFi ehk juhtmeta interneti valmidus. Enamiku puhul kasutatakse uuemat ja kiiremat IEEE 802.11n standardit, kuid leidub ka mudeleid, mis kasutavad aeglasemat IEEE 802.11g standardit.

Minisülearvutitel võib olla mobiilse andmeside modem SIM-kaardi pesaga, mis on mugav. Selline modem lisab sülearvuti hinnale reeglina oluliselt rohkem kui maksavad USB-modemid, samuti on sisse ehitatud 3G-modemid harilikult aeglasemad kui mobiilioperaatorite pakutavad USB-modemid.

Bluetooth on jätkuvalt mugav viis ühendada arvutiga lisaseadmeid nagu hiir, mobiiltelefon või juhtmeta peakomplekt.

Aku

Aku mahtuvus jääb arvuti suurusest sõltuvalt 2000 ja 6000 mAh vahele.

Aku suurust ja mahtuvust väljendatakse tihti elementide arvuga. Aku koosneb suurusest sõltuvalt neljast kuni kaheteistkümnest elemendist, keskmine 15,6" ekraaniga arvuti aku koosneb harilikult kuuest.

Aku kestvust mõjutab kasutatud komponentide voolutarve. Suurtarbijad on protsessor, videokaart, ekraan ja andmeside. Minisülearvutid on enamasti disainitud võimalikult pikka aku kestvust silmas pidades, kasutades selle nimel väiksema jõudlusega komponente.

Soodsama hinnaklassi arvutitel saavutatakse võit hinnas odavamate ning suurema voolutarbega komponentide kasutamise abil, seega on tavaline, et soodsama ja kallima sülearvuti aku kestvuse vahe võib olla lausa 3-4kordne.

Mänguarvutites kasutatavad võimsad komponendid tarbivad samuti palju voolu, seega eriti võimsa protsessori ja graafikakaardiga sülearvutit ostes peate leppima tagasihoidliku aku elueaga.

Optiline seade

Keskmise suurusega ning suurtel sülearvutitel on reeglina siseehitatud CD/DVD-kirjutaja. Kallimatel mudelitel esineb ka Blu-Ray lugeja ja DVD-kirjutaja kombiseadmeid.

Minisülearvutitel, reeglina ka suurematel mobiilsusele orienteeritud sülearvutitel optiline seade puudub, vajadusel tuleb soetada USB pessa ühendatav DVD-kirjutaja.

Kõlarid

Sülearvuti kõlarid on paratamatult väikesed. Kodukasutuseks mõeldud multimeediaarvutites kasutatakse küll paremaid kõlareid kui kontorisse mõeldud äriklassi arvutites, kuid siiski oleks mõistlik võimalusel osta juurde korralikud eraldiseisvad kõlarid, kvaliteetsed kõrvaklapid või hoopis mikrofoniga peakomplekt.

Tarkvara

Enamikul müüdavatest sülearvutitest on eelpaigaldatud Microsoft Windows 7 Home Premium opsüsteem, minisülearvutitel kasutatakse väiksemate nõudmiste, kuid piiratud võimalustega Windows 7 starterit.

Kui vajate arvutit ärikasutuseks, oleks mõistlik eelistada Windows 7 Professionali, millel on erinevalt Home Premiumist lisatud vajalikke ärifunktsionaalsusi nagu domeeniga liitumise võimalus, kasutajakontode haldamise tugi, Remote Desktopi serveri funktsioon, XP mode jne. Samas puuduvad Professionalis mõned Home Premiumi funktsioonid nagu näiteks Windows Media Center.

Windows 7 Ultimate sisaldab nii Home Premiumi kui ka Professionali võimalusi, samuti mõningaid lisasid.

Soodsamaid sülearvuteid müüakse tihti operatsioonisüsteemita. Sellisel juhul tuleb arvestada Windowsi maksumusega lisaks või paigaldada mõni suurest hulgast erinevatest vabavaralistest Linuxi versioonidest. Linux muutub järjest kasutajasõbralikumaks ega ole enam kuigi keeruline isegi inimesele, kes pole varem arvutiga kokku puutunud.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et juhul kui soetate sülearvuti millel on 4 GB või rohkem operatiivmälu, tuleb valida 64bitine opsüsteem. 2-3 GB operatiivmälu puhul sobib hästi ka 32bitine operatsioonisüsteem.

Ei maksa unustada Õunu

Apple'i sülearvuteid on pikalt peetud kvaliteedi etaloniks ja staatusesümboliks. Neil on siiani takistanud suuremat populaarsust saavutada suhteliselt kõrge hind ning tarkvara oluline erinevus Windowsist, millega enamus harjunud on.

Apple tegi aga uue põlvkonna sülearvutitega tohutu hüppe hinna ja omaduste suhte muutmiseks palju kasutajasõbralikumaks. Hijuti turule toodud Apple Mac OS X Lion ja Mac OSi lisatarkvara võimaldab teha praktiliselt kõiki asju, mida ollakse harjunud tegema Windowsis.

Apple'i arvutid ja Mac OS on eriti hea valik foto- ja videotöötluse ning graafilise disainiga tegelejatele, kuna vastavad vahendid on Mac OSis eriti hinnatud.

Elementaarne lisavarustus

Sülearvuti ostmisel ei tohiks unustada lisavarustust, mis aitab arvuti kasutamisele kaasa.

Sülearvuti kaasaskandmiseks on hädavajalik korralik kott, mida leidub suures valikus igale maitsele. Silmas tuleks pidada, et kott oleks disainitud kaitsma masinat juhuslike löökide eest.

Kuigi kõigil sülearvutitel on puuteplaat, on hiirt kasutada siiski palju mugavam. Neid on samuti väga erinevaid, juhtmega ja juhtmeta.

Juhtmeta hiired kasutavad arvutiga ühendamiseks RF või Bluetooth sidet. Bluetoothi tuleks eelistada, kui arvutil on sisseehitatud Bluetooth - siis jääb üks USB pesa muudele seadmetele vabaks.

Samuti tuleks eelistada Bluetooth ühendusega hiirt, kui kasutate seda arvutist kaugemal kui 2-3 meetrit.

ja ka eesti keelne video tutvustus: http://www.youtube.com/watch?v=Kod2SfHC ... _embedded#!