Vaatasin, et Samsungi uue slim CRT teema all läks juba sama hea, kui lahti see vana hea ja üsna läbi näritud teema PLASMA vs LCD. Seega oleks ehk mõistlik varakult teha siia kohe ka teema selle kohta.
Kaks pingsalt konkureerivat tehnoloogiat on nüüd juba üsna pikalt turul olnud ja seega jõudnud oma süsteemi päris pikalt täiustada, aga kumba siis ikka eelistada. Kuigi see küsimus vist kõlab samamoodi, et kas eelistada Brauni või Philipsi veekeetjat.

Aga äkki hoopis SED???

CES 2006
Toshiba esitleb SED (Surface-Conduction Electron-Emitter Display) ekraani. SED kasutab 6 220 800 elektroni allikat, mis teeb ühe iga värvitooni kohta pixelis. Kontrasti erinevused on silmapaistvad: tüüpilisel plasmal 3000:1 kuid SED'l 10000:1. Reageerimisajaks on 1 ms. Lisaks plaanivad nad midagi eriti pöörast: 100 000:1 kontrasti!!! Nähtavale tuleb kõik, mis varem on nähtamatuks jäänud. Huh...Unbelievable!!!

Allikas: http://www.cesweb.org

Olemas olevate vahel st. LCD v. Plasma kaldun arvama, et Plasma on tsipa üle. Kuna on olnud võrdlusmoment olemas ja Plasma oli ikka, olgem ausad, parem. Tegu oli siis Philipsi 32" LCD-ga ja 42" Plasma-ga. Plasma on nüüdseks eemaldanud ka oma lastehaigused. Aga see puhtalt minu arvamus.

Aga kas kusagil liigub ka teavet nende töökindluse või arvestulike kestvusaegade kohta?

Kas plasma või LCD – see on küsimus?

Alustaks viimasel ajal aina populaarsemaks muutuval plasma- ja LCD-telerite teemal. Iseenesest ei ole need terminid ju midagi ulmeliselt uut. Plasmatelerid on kasutusel juba pikki aastaid ja küllap kumab ka paljudes kodudes, kus arvuti laual, vastu moodsalt õhuke LCD-monitor.
Kui nüüd inimene läheb poodi kindla sooviga vahetada välja oma vana ja mahuka „kahuriga” kineskoop-teler uue ja õhukese paneel-teleri vastu, siis – tajun seda - seisab inimene tihtipeale väga raske otsuse ees, kumba telerit eelistada. Kas on plasma see õige valik või peaks siiski võtma hoopis LCD?
Väliselt on nad üsna äravahetatavad. Aga sellega nende sarnasus ka piirdub. Plasma-ekraan, nagu nimigi viitab, koosneb väikestest gaasilistest plasmakärgedest, kus kindla elektrilaengu abil luuakse edastatav telepilt. LCD (Liquid Crystal Display) on piltlikult öeldes võileib, kus vedelkristall on surutud kahe klaasist plaadi vahele ja varieeruv elektrilaeng rakendab kristallid tööle nii, et tekib telepilt. Mõlemal tehnoloogial on omad head ja vead.
Oluline ei ole see, mis toimub klaasist ekraani taga, vaid see, kuidas toimib konkreetne paneel telerina. Mõlemad tehnoloogiad suudavad edastada väga head telepilti, kuid ometi ütleb osa kriitikuid, ka näiteks mängukonsooli fänne, et vanale heale CRT (kineskoop) telerile ei ole vastast. Aga fakt on see, et nii plasma kui ka LCD arenevad tehnoloogiliselt väga kiiresti. Plasma suurimaks eeliseks tuleb pidada asjaolu, et plasmaekraan suudab tunduvalt paremini toota musta värvi. Musta tootmine on olnud mõlemale tehnoloogiale suurim väljakutse ja siin on plasmal selge eelis, sest just must toon annab pildile detailsuse. LCD-teleril aga kuvatakse valgus läbi kristallide ja nii on ju musta värvi peaaegu võimatu tekitada. Kuid ka see viga paraneb iga uue mudeliga.

Plasma eelis LCD ees
Nagu mainitud, suudab plasma toota sügavamat musta tooni. Ka nurga alt vaadatuna on plasmal eelis. Ehk kui te vaatate mõlemat telekat eemalt ja nurga alt, siis LCD pilt hägustub, plasma aga jääb praktiliselt muutumatuks. LCDl on puuduseks see, et kiiresti liikuvad objektid kipuvad hägustuma. Üks oluline eelis on plasmateleril veel: see on hind - see on suurem ja odavam.

LCD eelis plasma ees
Ärge nüüd arvake, et LCD on täielik ebaõnnestumine. Nii mõneski võtmetähtsusega valdkonnas on LCDl selge eelis. Siinkohal tuleb mängu pikslite arv - mida rohkem piksleid, seda suurem resolutsioon ja parem pilt. LCD tarbib ka ligi 30% vähem voolu kui plasma. Lisaks on võrdse suurusega LCDd üldjuhul ka kaalult kergemad. Tuleb tunnistada, et LCD eluiga on vahest veidi pikem (60 000 tundi), kuigi ega ka uued plasmad enam oluliselt maha ei jää. Lisaks on LCD-teleril välistatud sissepõlemisprobleem, mis veel mõni aeg tagasi oli plasmade suur õnnetus. Ehk siis näiteks inimene, kes vaatab palju TV3, avastab, et plasmateleri väljalülitades jääb ekraani nurka kumama TV3 logo. Sellepärast ei soovita seisvat pilti väga pikalt hoida plasmaekraanil. Õnneks on ka see probleem hetkeseisuga juba praktiliselt lahendatud.
LCD rindel on aga viimasel ajal käimas tõeline aktiivne enese tõestamis kampaania. Nimelt on Sharp tulnud välja lausa 108 tollise (270 cm) diagonaaliga LCD teleriga. Kuid ka see pole veel lagi. Technovisioni nimeline tegija rääib ja ka juba näitab 205 tollist (512 cm) LCD telerit. Need monstrumis siiski nii pea veel tavamüüki ei tule. Siiski saab huviline neid oma silmaga näha selle aastasel tehnikamessil CeBIT.
Lõpetuseks vahest nii palju, et kui teie 21-tolline kineskoop-teler edastab endiselt suurepärast pilti ja te olete sellega rahul, siis ei pea kohe kauplusse tormama, et igaks juhuks osta juurde üht 42-tollist plasmaekraani. Kui see plaan siiski on, soovitan soojalt, saagu siis valituks plasma või LCD. Teleka vaatamine saab uue tähenduse mõlemal juhul.

Rapla Maakonna lehest "Nädaline", koostanud Sanchez.